Magus mesi

Kord rändas ringi karumõmm,
kes otsis suurt rõõmu.
Tal oli suur isu
ja mett ta väga kisub.
Kuid seda kätte ta ei saa,
sest selleks ronima ta peab.
Nüüd mesikäpp õnnetu,
kodu poole longib,
et minna tagasi ema juurde,
kelle on mee puure.

Pärdik ja prillid
Ivan Krõlov

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust kust leida võib
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei mitte midagi väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

1)Lugu räägib pärdikust, kes on vana ja vajab prille, et oma nägemist parandada. Aga kuna ta neid kasutada ei oska, arvab ta, et teda on epetetud ja viskab prillid puruks.
Moraal: Teatud võhiklus võib viia kalliste asjade hävimiseni.
2)Pärdik peaks selles loos olema nimi ja prillid, et rõhutada loos nende tähtsust.
3)Rumalamat inimest, kes kunagi ei tunnista, et tegi valesti.
4)hetkel sellist juhtumit ei meenu. Kuigi mõnikord väiksena sai ikka mõni klaas mis oli kapi ääre peal lõhutud, kui jooksin ringi. Nii et see võiks siis olla niiöelda kallis asi.
5)Rebane- kaval
Hunt- julge, natuke rumal, aga mitte liiga rumal
Karu- tugev, rumal
Tiiger- tormakas, julge
Eesel- abitu
Lammas- arg, laisk
Jänes- samuti arg, aga vahel ei suuda otsuseid teha

Hulgamäärus

Auto

"Kangesti tahtsin ma seda autot, mis seisis seal poes."
"Liigagi kaua olin seda poes imetlenud."

"Enamasti ma arvasin, et see oli kallis auto, aga viimati sain ma tõendeid teisiti arvata."
"Ma olin võitnud loto ja mu taskud olid pilgeni raha täis."
"Olin puupüsti rikas."

"Hakkasingi siis kõndima selle õige poe poole, aga minu üllatus oli hoopiski selle võrra suurem, kui ma avastasin, et minu täiesti uus väljavalitud auto olli tervenesti ära ostetud."
"Märksa liigagi lähedalt sõitis auto uus omaniki minust mööda."

"Ma polnud põrmugi rahul."

MIdagi mida tahaks, aga samas ka mitte.

Kui ma väike olin siis ma tahtsin väga minna kooli. Kool tundus olevat koht kus suuremad lapsed sind vastu võtavad ja et ka sina oled suur laps. Kui ma siis läksin kooli tundus kõik alguses ka hea olevat: tutvusin uute inimestega, sain uusi raamatuid ja õpetajad olid ka toredad ( kuigi alguses tundusid hirmsad) . Ajapikku aga sai see vaimustsus läbi. Kool ei tundunudki enam nii lõbus, sest pidid kogu aeg midagi tegema, alati oli kodutööd ja ei saanud seda mida sa ise teha tahtsid. Kui nüüd tagasi vaadata siis muidugi tahaks, et saaks tagasi esimesse klassi, või veel parem lasteaeda.

Aga kui mõelda nii, et kooli tahtsin ma ka alguses minna siis kas ei oleks sama lugu, kui ma saaks tagasi esimesse klassi. Ajapikku ma tüdineks ja tahaks veel midagi lihtsamat. Ja siis kui ma saaks nii, et mul poleksgi enam midagi muud vaja teha, kui puhata, siis võib-olla tahaks ma tagasi kooli. Selline ongi elu: sa pole kunagi rahul sellega, mis sul on, sa tahad alati kas rohkem või vähem. Pealegi ei saaks siis ka ju enam targaks kui ma läheks tagasi esimesse klassi.

1) Suurte kõrvadega mees hakkas laulma kulunud viit kõvasti ja valesti.
2) Väikse pirtsaka naabritüdruku kukkus nosima riidekapi taga punast, ussitanud õuna .
3) Onu Juhani poole pani jooksu väga väsinud näoga õpetaja.
4) Pikajuukseline müüjanna, õppis varahommikul lugema prantsusekeelest teksti.
5) Surmni hirmunud hallitriibuline kassipoega lasi jalga.
6) Tigeda näoga priske ülemus pani pintslisse puruksrebitud paberitüki ulmelise kiirusega.
7) Viimasest tunnis tõmbas uttu katkiste pükstega poiss.
8) Pikkade kõrvadega hallikas jänes lasi kähku varvast rebase eest.
9) Ülbe lammas lõi laulu koos näljase hundiga.
10) Järjekordselt kästi teha uus võtte, silmipilgutavalt esinejalt.

Romaan

Romaan on jutustav, ulatuslik ja tihti kirjutatud proosavormis.Selle mitmeplaaniline tegevustik keskendub mitmele erinevale sündmusele, kus kaks armastajat lahutatakse, nad elavad läbi raskeid katsumusi ja seejärel taas kohtuvad.Seal on samuti arvukas tegelaskond, nagu eespool öeldud keerukas sünmustik ja pika ajavahemiku kujunemine.

Kõige populaarsemaks muutus žanriks muutus romaan 19 ja 20 sajandil.
Arengu- ja juturomaanid erinevad üksteisest eelkõige selle poolest, et arenguromaan liigub rohkem mööda pealispinda. Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjalike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldustest.

Mitmeköitelisi romaane nimetatakse: di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne.

Kuulsamad Eesti kirjanukud on näiteks Anton Hansen Tammsaare.
pilt on võetud: http://www.einst.ee/publications/kultuur/img/tammsaare.jpg

Veel on näiteks Karl Ristikivi:
see pilt on võetud: http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/8Ristikivi%20portree.jpg


Kuulsamad välismaa kirjanikud on näiteks J.R.R Tolkien

Tema kuulsamatest teostest on teada näiteks "Sõrmuste isand"
ja "Kääbik".
See pilt on võetud: http://www.tolkien-online.com/images/jrr_tolkien.jpg

Veel üks kuulus välismaa kirjanik on Alexander Dumas (vanem), kes on pärit Prantsusmaalt.

see pilt on võetud: http://www.freemaninstitute.com/Alexander%20Dumas-CDV-250wide.jpg

Eeposed

1)"Osüsseia"- kreeka- e.m.a
2)"Gilameš"- sumeri- e.m.a
3)"Ilias"- kreeka- e.m.a.
4)"Beowulf"- anglisaksid- 8.sajand
5)"Rolandi laul"- prantsuse- 12.sajand
6)"Lugu Igori sõjaretkest"- vene- 12.sajand
7)"Laul minu Cidist"- hispaania- 12.sajand
8)"Nibelungide laul"- saksa- 13.sajand
9)"Kalevipoeg"- eesti-19.sajand
10)"Kalevala"- soome- 19.sajand

Viisimäärus

Ma läksin aegamisi mööda teed üles. Hädavaevu jõudsime mäest üles väiksesse külla. Avasui jäi külarahvas vaatama uusi reisijaid. Järgemööda ja käsikäes jagasime külarahvale umbusklikult toitu. Kobamisi võtsid nad meie käest maiustusi. Ainult mõni üksik istus omaette kusikil nurgal vaikselt. Nii olid siis jäänud väiksemad ligistikku. Ka neile jagasime toitu. Tasapisi hakkas meil aga toit otsa saama. Nii lippasime märkamatult minema uue laadungi järele. Aga õnnetuseks olime jätnud oma kotid ripakil toolidele ja nüüdseks olid meile altkulmu vaadanud külarahvas meie toidumoonaga jalga lasknud. Vilksamisi nägime veel lapsi meie toiduga minema jooksmas. Suusõnal leppisime kokku et sellest me kellelegi teisele ei räägi.

Esimene eesti keele töö

pilt on võetud http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s221678&nid=10697&con=0
sealt samast on ka saadud järgmine lõik

Postimehe esimene teretamine

Tere armas Eesti rahvas!
Mina,Perno Postimees,
kuulutan vahvalt,
kõik mis sünnib ilma sees,
annan teada sulle heast,
et ka sinu rahvas teaks,
kuidas kõik maailma maad
elavad ja teevad.

Väga tore et mul nüüd blogger on!!

Täna katsetame siis bloggerit :)