MIdagi mida tahaks, aga samas ka mitte.

Kui ma väike olin siis ma tahtsin väga minna kooli. Kool tundus olevat koht kus suuremad lapsed sind vastu võtavad ja et ka sina oled suur laps. Kui ma siis läksin kooli tundus kõik alguses ka hea olevat: tutvusin uute inimestega, sain uusi raamatuid ja õpetajad olid ka toredad ( kuigi alguses tundusid hirmsad) . Ajapikku aga sai see vaimustsus läbi. Kool ei tundunudki enam nii lõbus, sest pidid kogu aeg midagi tegema, alati oli kodutööd ja ei saanud seda mida sa ise teha tahtsid. Kui nüüd tagasi vaadata siis muidugi tahaks, et saaks tagasi esimesse klassi, või veel parem lasteaeda.

Aga kui mõelda nii, et kooli tahtsin ma ka alguses minna siis kas ei oleks sama lugu, kui ma saaks tagasi esimesse klassi. Ajapikku ma tüdineks ja tahaks veel midagi lihtsamat. Ja siis kui ma saaks nii, et mul poleksgi enam midagi muud vaja teha, kui puhata, siis võib-olla tahaks ma tagasi kooli. Selline ongi elu: sa pole kunagi rahul sellega, mis sul on, sa tahad alati kas rohkem või vähem. Pealegi ei saaks siis ka ju enam targaks kui ma läheks tagasi esimesse klassi.

1) Suurte kõrvadega mees hakkas laulma kulunud viit kõvasti ja valesti.
2) Väikse pirtsaka naabritüdruku kukkus nosima riidekapi taga punast, ussitanud õuna .
3) Onu Juhani poole pani jooksu väga väsinud näoga õpetaja.
4) Pikajuukseline müüjanna, õppis varahommikul lugema prantsusekeelest teksti.
5) Surmni hirmunud hallitriibuline kassipoega lasi jalga.
6) Tigeda näoga priske ülemus pani pintslisse puruksrebitud paberitüki ulmelise kiirusega.
7) Viimasest tunnis tõmbas uttu katkiste pükstega poiss.
8) Pikkade kõrvadega hallikas jänes lasi kähku varvast rebase eest.
9) Ülbe lammas lõi laulu koos näljase hundiga.
10) Järjekordselt kästi teha uus võtte, silmipilgutavalt esinejalt.

Romaan

Romaan on jutustav, ulatuslik ja tihti kirjutatud proosavormis.Selle mitmeplaaniline tegevustik keskendub mitmele erinevale sündmusele, kus kaks armastajat lahutatakse, nad elavad läbi raskeid katsumusi ja seejärel taas kohtuvad.Seal on samuti arvukas tegelaskond, nagu eespool öeldud keerukas sünmustik ja pika ajavahemiku kujunemine.

Kõige populaarsemaks muutus žanriks muutus romaan 19 ja 20 sajandil.
Arengu- ja juturomaanid erinevad üksteisest eelkõige selle poolest, et arenguromaan liigub rohkem mööda pealispinda. Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjalike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldustest.

Mitmeköitelisi romaane nimetatakse: di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne.

Kuulsamad Eesti kirjanukud on näiteks Anton Hansen Tammsaare.
pilt on võetud: http://www.einst.ee/publications/kultuur/img/tammsaare.jpg

Veel on näiteks Karl Ristikivi:
see pilt on võetud: http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/8Ristikivi%20portree.jpg


Kuulsamad välismaa kirjanikud on näiteks J.R.R Tolkien

Tema kuulsamatest teostest on teada näiteks "Sõrmuste isand"
ja "Kääbik".
See pilt on võetud: http://www.tolkien-online.com/images/jrr_tolkien.jpg

Veel üks kuulus välismaa kirjanik on Alexander Dumas (vanem), kes on pärit Prantsusmaalt.

see pilt on võetud: http://www.freemaninstitute.com/Alexander%20Dumas-CDV-250wide.jpg

Eeposed

1)"Osüsseia"- kreeka- e.m.a
2)"Gilameš"- sumeri- e.m.a
3)"Ilias"- kreeka- e.m.a.
4)"Beowulf"- anglisaksid- 8.sajand
5)"Rolandi laul"- prantsuse- 12.sajand
6)"Lugu Igori sõjaretkest"- vene- 12.sajand
7)"Laul minu Cidist"- hispaania- 12.sajand
8)"Nibelungide laul"- saksa- 13.sajand
9)"Kalevipoeg"- eesti-19.sajand
10)"Kalevala"- soome- 19.sajand

Viisimäärus

Ma läksin aegamisi mööda teed üles. Hädavaevu jõudsime mäest üles väiksesse külla. Avasui jäi külarahvas vaatama uusi reisijaid. Järgemööda ja käsikäes jagasime külarahvale umbusklikult toitu. Kobamisi võtsid nad meie käest maiustusi. Ainult mõni üksik istus omaette kusikil nurgal vaikselt. Nii olid siis jäänud väiksemad ligistikku. Ka neile jagasime toitu. Tasapisi hakkas meil aga toit otsa saama. Nii lippasime märkamatult minema uue laadungi järele. Aga õnnetuseks olime jätnud oma kotid ripakil toolidele ja nüüdseks olid meile altkulmu vaadanud külarahvas meie toidumoonaga jalga lasknud. Vilksamisi nägime veel lapsi meie toiduga minema jooksmas. Suusõnal leppisime kokku et sellest me kellelegi teisele ei räägi.

Esimene eesti keele töö

pilt on võetud http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s221678&nid=10697&con=0
sealt samast on ka saadud järgmine lõik

Postimehe esimene teretamine

Tere armas Eesti rahvas!
Mina,Perno Postimees,
kuulutan vahvalt,
kõik mis sünnib ilma sees,
annan teada sulle heast,
et ka sinu rahvas teaks,
kuidas kõik maailma maad
elavad ja teevad.