Ma läksin aegamisi mööda teed üles. Hädavaevu jõudsime mäest üles väiksesse külla. Avasui jäi külarahvas vaatama uusi reisijaid. Järgemööda ja käsikäes jagasime külarahvale umbusklikult toitu. Kobamisi võtsid nad meie käest maiustusi. Ainult mõni üksik istus omaette kusikil nurgal vaikselt. Nii olid siis jäänud väiksemad ligistikku. Ka neile jagasime toitu. Tasapisi hakkas meil aga toit otsa saama. Nii lippasime märkamatult minema uue laadungi järele. Aga õnnetuseks olime jätnud oma kotid ripakil toolidele ja nüüdseks olid meile altkulmu vaadanud külarahvas meie toidumoonaga jalga lasknud. Vilksamisi nägime veel lapsi meie toiduga minema jooksmas. Suusõnal leppisime kokku et sellest me kellelegi teisele ei räägi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar